Pideva hinnatõusu valguses on säästlik mõtteviis ja optimeerimine teema, mis peaks meid kõiki ühel või teisel viisil kõnetama. Onju oma tulevikule mõtlemine tänapäeva ühiskonnas täiesti normaalne tegevus ja pealtnäha tundub , et paljud oskavad ja ka teavad, kuidas oma teenitud rahaga ümber käia. Eestlaste arveldusarvetele hoiustatud miljardid justkui kinnitavad seda teadmist.
Kui need miljardid mõtteliselt laiali jagada, tuleb igale tööealise elaniku hingele ca 12 000 eurot. Lisaks on iga keskmise keskealise eestimaalase pensionifondi kogunenud ca 12 000 eurot. Eesti taasiseseisvumisest alates on teoreetiliselt 28 aastaga meile kõrvale pandud keskmiselt 24 000 eurot , statistliselt teeb see 72 eurot iga kuu. Samas pankade analüütikud soovitavad, et tagada tulevikus elamisväärne pension , tuleks lisaks makstavale pensionifondile iga teenitud 1000 eurose palgaühiku juures säästudeks kõrvale panna vähemalt 200 eurot kuus.
Kui paljud on seda valmis tegema on iseküsimus, kuid on ka alternatiivseid lahendusi, kus harjumuspärane elukvaliteet ei pea langema.
Näide elust endast…..
Aasta tagasi üks Viimsis elav perekond vajas nõuannet, kuidas paremini korraldada oma kinnisvaraasju. Selgituseks niipalju, et probleemiks ei olnud niivõrd perekonna sissetulekute pool, kui tohutul hulgal aeg ja energia, mis kulusid nende Viimsi eramust väljasõites, kasvõi selleks, et tööpäevadel ummikutes seistes jõuda kesklinna tööle. See pealtnäha ebaoluline logistiline probleem tõukaski peret mõttele leidmaks mõni teine ja optimaalsem lahendus.
Kuna lähim bussipeatus oli 1,5 km kaugusel, oli peres 2 autot. Ka tööpäev ise pikenes iga päev 2 pereliikme sihtpunkti ja tagasi jõudmiseks kokku 4 tundi.
Potentsiaalset kulu nähti järgmises:
Kuigi majas elamisel on oma eelised, oldi valmis ajakulu (mis oli hetkel kõige määravam argument) kokkuhoiu nimel kesklinna kolima. Pealegi müüdava maja võis asendada tulevikus näiteks mõne suvekoduga. Enamiku pimedast ja külmast ajast nagunii veedame nelja seina vahel.
Arvutused näitasid, et maja müügist saadavate vahenditega oli võimalik osta koguni 2 korterit. Üks 3-toaline elamiseks ja teine 2-toaline investeeringuks.
2018. aasta veebruaris saigi maja müüdud ja soetatud 2 kesklinna korterit, millest 2-toaline üüriti välja 3 aastaks 500 euroga kuus.
Kaardistamise kokkuvõtte aasta hiljem:
Käesolev kirjutis ei pretendeeri ainuõigele lahendusele, vaid on üks paljudest võimalustest, kuidas optimeerida oma kinnisvaraportfelli nii, et igapäeva elukvaliteet ei langeks.
P.S. 3-liikmelise perekonna elamisena kasutatava 3-toalise korteri väärtuse muutust ei ole toodud sisse, kuigi ka seal võiks arvestada ca 20 000 eurose lisandväärtusega.
2021 aasta II kvartalis maksis uus 2-toaline korter Tallinnas keskmiselt 3020 eur/m2.
Sinu kinnisvara vajab valitsejat ? Soovid kinnisvara müüa ? Kinnisvara arendada ? Oled kinnisvarainvestor ja sul on ideede puudus ? Vajad professionaalse advokaadi abi ? Sinu raamatupidamine on veidi sassis ?
Võta ühendust ja räägime lähemalt!