Rootsi häda vastu vaktsineeritud

Rootsi pangad võivad korrata 2008. aasta stsenaariumi, aga siinsetel inimestel on arusaam riskidest palju parem kui varem, leiab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna.

Saabub aeg, kus võimaliku kinnisvarahoobi suund on välja kaardistumas ja selle põhjustajaks on Rootsi gripp. Kinnisvarahindade kiire tõus ja rahva kiire laenukoormuse kasv on selles heaoluriigis tekitanud esimesed märgid kinnisvaraturu mullistumisest.

Hoobi eitajad väitsid, et mitte kunagi pole Eesti elanikud nii hästi elanud ja nende hoiuste maht ja sissetulekud lubavad vabalt osta kinnisvara praeguselt ja tulevatelt tõusvatelt hinnatasemetelt. Ka majandus ise on ülihea tervise juures – oleme ajas, kus ronime suuremast globaalsest tsükli august välja ja alustame uut tõusulainet.

Samas aasta alguses prognoosisid kinnisvaraspetsialistid musta stsenaariumi puhul Eesti kinnisvaraturule järgmist: “Halvimal juhul ohustab Eesti turgu gripp Rootsi kinnisvaraturul, globaalne võlakriis, rahvusvahelised konfliktid ja Eesti valitsus, mis ettevõtjat edasi ahistab. On oht ehitajate ja arendajate pankrottideks.” Need ohumärgid unustati aga kiirelt ära, sest üleüldine tarbimine ja ostupidu alles hakkas õigeid pöördeid üles võtma. Ka ehitusmaht oli võtnud ülikiire suuna ülespoole. Ehituse ülikiire kasv liigutab aga tööjõudu eksportivast harust siseturule suunatavatesse harudesse. Nüüdseks on naljamehed nimetanud Tallinna mitte tornide, vaid kraanade linnaks.

Võib korduda sama stsenaarium, mis 2008. aastal. Pangad, eeskätt Rootsi omad, keeravad Eestis laenukraanid kinni või oluliselt karmistavad väljaantavate laenude tingimusi. Rootsi gripi puhul on see väga tõenäoline, sest siis tormatakse koduriigi probleeme lahendama. Sellise võimaliku halva stsenaariumi korral võidab see arendaja või investor, kes kiiremini kohvrid pakib ja minimaalsete kaotustega väljub.

Samas oli 2008. aasta kriis õpetlik: ükskõik mis olukord meid ka ei taba, peame säilitama leidlikkuse ja paindlikkuse. Inimestel on arusaam riskidest palju parem kui varem. Hoiuste mahu pidev kasv näitab, et investeeringuid tehakse kaalutletult ja kaastakse rohkem neisse oma raha, seega võimaliku kriisi saabumise puhul on oma raha mõni aeg kinni ja selle pealt ei teenita midagi. Erinevalt Rootsi gripist ei ole Eestis lõhkemas laenumulli.

Tuntud investeerimisguru ja kirjanik Howard Marks on öelnud: “Reegel number üks: kõik asjad on tsüklilised. Reegel number kaks: parimad võimalused kaotusteks ja võitudeks tulevad ajal, mil inimesed unustavad reegli number üks.”