ÄP meenutab: BIGi omanikud alustasid 18 aastat tagasi

Tartu ülikooli majandusteaduskonna üliõpilaste Parvel Pruunsilla, Vahur Volli ja Marek Kerna eraaktsiaselts Mull tõi Venemaalt kütusehädas Tartusse esimese laadungi ehk 8630 tonni masuuti 2. oktoobril 1992.

Täna on omavad kahepeale Bigbanki, millel õnnestus 2010. aasta esimeses kvartalis tänu sakslaste rahale hoiuste mahtu ligi poole võtta kasvatada.

Äripäev kirjutas hiljuti, et kui eelmise aasta lõpus hoiti Eesti väikepangas raha 1,17 miljardi krooni eest, siis kolm kuud hiljem juba 1,72 miljardi eest, kasv 47 protsenti. Hoiuste hüppelise suurenemise taga on panga kiire laienemine Saksamaal.

Mullu teenis pank Eestis tegutsevatest pankadest konkurentsitult suurima kasumi. Voll ja Pruunsild on viimase kolme aastaga kumbki pangast üle 30 miljoni krooni dividende võtnud.

Vastandlikud äripartnerid

Äripäev kirjutas märtsis, et mehed meenutavad vägisi Sportlandi omanikke Are Altrajat ja Anti Kallet, kuna on viimastel aastatel avalikkuse eest pigem varju hoidnud. "Me oleme võtnud sellise seisukoha, et me ei positsioneeri end avaliku elu tegelasena ja seepärast me endast ei räägi," teatas Pruunsild 2008. aasta oktoobris, kui Äripäevas tandemist persoonilugu ilmus. Pruunsild ütles siis ajakirjanikule, et endast mitte rääkimist tasub võtta kui üht inimõigust.

2008. aastal kirjutas Äripäev, et meeste kunagise, suurt kuulsust kogunud Mulli-aegse äripartneri, OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna sõnul on mehed vastandlikud. "Nad on maailmavaatelt, olekult, arusaamistelt ja huvide poolest absoluutselt erinevad inimesed," rääkis Kerna. "Vahur on kergelt boheemlane, ta on selline klassikaline karvane, aga ülikonnas. Parvel seevastu on kaalutlev ja kaine mõtlemisega. Erakordselt kiire taibuga on nad aga mõlemad ja tööd rügavad meeletult."

Üliõpilased Kerna, Pruunsild ja Voll asutasid ASi Mull, mis tegeles klassikalise kaubavahetusega. "Me osalesime tollasel Eesti Börsi oksjonil ning ostsime vabanenud börsikoha 700 000 rubla eest," meenutab Marek Kerna ja lisas uhkusega, et selle raha teenisid nad juba esimese tehinguga tagasi.

Märkimisväärne tehing

1992. aastal tegi Mull oma kuulsaima tehingu ehk vahendas kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele 10 000 tonni masuuti. Kütuse hankis Kerna oma suhete kaudu Leedust. Leedu partnerid usaldasid Mulli ja saatsid Eesti suunas teele tublisti üle saja vagunitsisterni.

Kui masuut jõudis kohale, ütles Eesti Kütus, et nad maksavad kauba eest alles poole aasta pärast. Selline viivitus oleks Mullile tähendanud katastroofi. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu sellele, et Tartu linnavalitsus ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära. "Selle tehinguga maksime kooliraha ja pärast seda tehingut läks Mull vaikselt tühjaks," tõdeb Kerna nüüd.

Pärast Mulli hääbumist panid Pruunsild, Voll ja Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.

Mõnda aega hiljem lõi Kerna kompanjonidest lahku, sest tahtis pühenduda kinnisvarasfäärile. "Pealegi tegelesin ma tookord väga tundeliste teemadega nagu näiteks kaitseministeeriumi ja Vene sõjaväe kinnistud ning vara," täpsustab Kerna. "Kui oleks teadnud, et BIGil tulevikus nii hästi läheb, oleks ehk pidanud oma osaluse eest rohkem küsima," muigab Kerna nüüd ja lisab, et samas ei tunne ta oma endiste kompanjonide vastu mingit kadedust. Kerna müüs oma osaluse 1994. aastal ning sellest saati valitsevad Pruunsild ja Voll oma äriimpeeriumi võrdsete osanikena.

Enne laenutegevusele keskendumist proovis tandem Pruunsild-Voll aasta kätt kirjastamisega. Nimelt omasid nad kahte kolmandikku ASis Zett, mis andis välja nädalalehte Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit. 1995 müüsid oma osaluse kasuga Postimehele.